Indrek Vendelin

Lugu sellest, kuidas kord karu käisin pildistamas

Niisiis copy-paste vanast pildialbumist:


Mõte karu kaemisest tuli loomulikult SveniZ pildist Looduspildis. Ei läinud palju aega kui sai valitud NatourEst'i Triinu number ja 27.06 -28.06 öö reserveeritud. Kuna hind sellele kontserdile oli päris kõrge (1700,00), siis leidsin kiirelt ka partneri (Erik Mandre), kellega raha- ja karurõõmud jagada. Ei saa jätta mainimata, et see oli minu esimene öine loomavarje, seega ärevus oli suur.

Kohtumispaigas ootas meid kindlate jahimehe tunnustega Andres, kes meid juhatas metsaraja algusesse. Rada varjeonni tuleb läbida jala, ca 1..1,5 km (kummikud jäid mõistagi koju). Kui ma enne arvasin, et varje peaks olema kuidagi maskeeritud, kaetud okstega jne, siis ei, meie varjeonn säras nagu Kadaka Selver keset metsa, aga võin kinnitada, et metsaelukad olid sellega harjunud. Oma ehituselt onn meenutas soojustatud puukuuri, kuivkäimlaga, nariga, nelja laskeavaga ja kahe vaatlusaknaga.

Reeglite järgi pidime ukse sulgema 18:00 ja välja sai ainult kell 08:00. Sees oli päris umbne lisaks veel kõrge õhuniiskus väljast: kõik see pani päris kõvasti higistama. Vaatlusakna klaasidel oli jäetud alla väiksed tuulutuspraod, ilmset selleks, et klaasid uduseks ei läheks - kuid sellest polnud kasu, klaase tuli puhastada (kuivatada) iga 1-5 minutit. Õnneks Erik taipas võtta rulli WC paberit, mis sisuliselt kulus ära akende puhastamiseks. Sääskedest vabanesime päris kiiresti, neid küll tuli hiljem juurde, aga ka need läksid meie esivanemate juurde. Hommikul selgus, et onn on ka sipelgate lemmik chillimispaik. Erikuga vaatasime laskeavad üle, valitud sai alumised avad. Optika statiividel, kaamerad valmis, kotid nari alla, joogid välja, proovikaadrid tehtud. Kogu ettevalmistus meil võttis aega ca 45..60 min. Tulevastele põlvkondadele peaks märkima, et kindlasti jälgida, et laskeava kangas oleks natuke pingul - vastasel juhul kipub mõni volt objektivile ette kukkuma.

Ootame karu.... Onnis oli logivihik, kust sai eelkäiate saavutustest lugeda: peale karude oli meil lootust näha rebast, kährikut, sookurge ja ronka. Logi järgi rongad pidid saabuma varaõhtul, aga meie jäime nendest ilma! Vaid hiljem saime teada, et tegemist polnud juhusega. Tuli välja, et karude söögilaud kaetakse vaid kord nädalas ja laupäeva õhtuks oli jäänud vaid lõhn ja igapäevane rasv limpsimiseks, mida pannakse kändu. Juhus või mitte, aga logi järgi eelkäiad oskasid tulla just teisipävadel (siis kaetakse söögilauda). Kahjuks meie ei taipanud söögiplatsi eelnevalt ülevaadata: Triin ütles, et laud on kaetud (järgmine päev selgus, et oli määritud ainult rasv) Esimene külaline oli kährik. Kuna platsil midagi söödavat ei leitud, minut hiljem lahkus.



Kell 00:00 väike uinak paariks tunniks, kell 02:06 äratus. Väljas pime, magame veel 30 min. Peale äratust Erik annab jälle märku: platsil on liikumist. Väljas on ikka pime, ja silm vaevu eristab suurt tumedat objekti. Ei oska öelda, kaua ta platsil enne oli, aga paari minuti pärast oli kontuur jälle kadunud. Seekord vajutasin päästikule. Hiljem arvutist keerasin valgust kõvasti juurde, et lihtsalt saada aru, kellega tegemist (vt. järgmised pildid #1).



Järgmine külaline oli väiksem, vähemalt tundus nii (vt. järgmised pildid #2 ja #3). Kell 03:35 valgust oli veidi rohkem, siis sai juba aru, et saabus karu. Kahjuks ka see isend kadus mõne minutiga, lihtsalt tegi söögiplatsile ringi peale ja kadus. AF veel ikka ei töötanud, liiga pime, käsitsi teravustamine on ka keeruline. Hiljem nägime korraks karu kaugemal (ca 04:30), kuid ta läks lihtsalt mööda. Rohkem me karu ei näinud. Olid rongad, sookug, rähn, aga karu ei tulnud.

Ida-Virumaa

Lisatud: 15.12.2009 · ID 40/3380